Powered by OpenAIRE graph
Found an issue? Give us feedback
image/svg+xml art designer at PLoS, modified by Wikipedia users Nina, Beao, JakobVoss, and AnonMoos Open Access logo, converted into svg, designed by PLoS. This version with transparent background. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Open_Access_logo_PLoS_white.svg art designer at PLoS, modified by Wikipedia users Nina, Beao, JakobVoss, and AnonMoos http://www.plos.org/ DSpace at Tartu Univ...arrow_drop_down
image/svg+xml art designer at PLoS, modified by Wikipedia users Nina, Beao, JakobVoss, and AnonMoos Open Access logo, converted into svg, designed by PLoS. This version with transparent background. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Open_Access_logo_PLoS_white.svg art designer at PLoS, modified by Wikipedia users Nina, Beao, JakobVoss, and AnonMoos http://www.plos.org/
addClaim

This Research product is the result of merged Research products in OpenAIRE.

You have already added 0 works in your ORCID record related to the merged Research product.
addClaim

This Research product is the result of merged Research products in OpenAIRE.

You have already added 0 works in your ORCID record related to the merged Research product.

Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680

Authors: Tammisto, Ilmar;

Aadel ja riigivõim Liivimaal 1634–1680

Abstract

Anyone that has studied Estonian history has at least some sort of a perception of both the Baltic German nobility and the time period when the territory of modern-day Estonia was a part of the Swedish empire. The expression “good old Swedish time” is well known to most Estonians, even if one is not entirely certain of what is meant by the expression. Similarly, the stereotype of a cruel and greedy landlord who only seeks personal gain is a familiar one. The goal of my dissertation was to offer additional interpretations about the aspirations and attitudes of the Swedish state authorities and the Baltic German nobility. I focused on Swedish Livland (an administrative unit on the territory of modern-day Southern-Estonia and Northern-Latvia) in the years 1634 to 1680. During this time there was a significant increase in the influence of the Livonian nobility and a network of institutions run by the local nobility developed in Livland, which in many respects formed a parallel governance structure to that of the state. Among other things, I wanted to find out why the Swedish state authorities allowed these developments to occur and what was the Livonian nobility trying to achieve with the help of their strengthened position. I reached the conclusion that the aforementioned developments were largely influenced by the expectation of mutual benefits. Swedish state authorities hoped that in return for certain favours, they could acquire additional resources from the Livonian nobility and affirm their allegiance to the Swedish crown. It became evident that besides collecting taxes and protecting the province, the state had very limited capacities to deal with other issues. Although there were problems with public violence, conditions of roads and bridges, efficiency of the courts and many other issues, the representatives of the state showed little initiative to deal with them. Here, the local nobility stepped in. In return for giving up resources, the Livonian nobility sought the permission of the state to deal with the issues troubling the land. For this end, proposals were made to state officials for the issuing of regulations and the founding of new institutions, the offices of which were in most cases without any kind of remuneration. To conclude, it can be said that the expectation of mutual benefits was largely met for both sides – the nobility generally acceded to the demands of the state and in return had the opportunity to influence local governance in a way that was suitable to them.

Igaühel, kes on õppinud Eesti ajalugu, on vähemalt mingisugune ettekujutus nii baltisaksa aadlist kui ka ajast, mil tänapäevase Eesti territoorium kuulus Rootsi riigi koosseisu. Väljend „vana hea Rootsi aeg“ on enamikele tuttav, isegi kui ei olda päris kindlad, et milles siis ikkagi see Rootsi aja headus seisnes. Samamoodi kangastub hõlpsasti kujutelm julmast ja ahnest mõisnikust, kes üksnes enda kitsaste erahuvide eest seisis. Seadsin enda doktoritöös eesmärgiks pakkuda täiendavaid tõlgendusi Rootsi riigivõimu ja baltisaksa aadli püüdlustele ja hoiakutele. Keskendusin Rootsi riigi koosseisu kuulunud Liivimaale (tänapäevase Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel asunud haldusüksus) aastatel 1634—1680. Kõnealusel ajavahemikul kasvas Liivimaal märgatavalt kohaliku aadli mõjuvõim ning kujunes välja aadli hallatud institutsioonide võrgustik, mis moodustas mitmes mõttes paralleelse haldusstruktuuri riikliku oma kõrval. Soovisin töös muu hulgas teada saada, miks lasi Rootsi riigivõim sellisel olukorral tekkida ning mida üritasid Liivimaa aadlikud tugevnenud positsiooni abil saavutada. Jõudsin järeldusele, et kirjeldatud arenguid tõukas suuresti tagant vastastikuse kasu ootus. Rootsi riigivõim lootis Liivimaa aadlile järeleandmisi tehes hankida neilt vastutasuks täiendavaid ressursse ning kindlustada kohaliku aadli lojaalsus Rootsi riigi ees. Töös ilmnes, et peale maksude kogumise ja Liivimaa kaitsmise jagus riigivõimul vähe võimekust muude teemadega tegelemiseks. Olgugi et probleeme oli maal lokkava vägivalla, teede seisukorra, kohtute efektiivsuse ja palju muuga, näitasid riigivõimu esindajad üles vähest initsiatiivi nendega tegelemiseks. Siin astus mängu kohalik aadel, kes soovis vastutasuks ressursside loovutamise eest riigivõimu luba maad vaevanud probleeme lahendada. Selleks tehti riigivõimule ettepanekuid kõikvõimalike korralduste väljaandmiseks ning uute institutsioonide asutamiseks, kusjuures loodud ametikohad olid enamasti tasustamata. Kokkuvõtteks võib öelda, et kirjeldatud vastastikuse kasu ootus suuresti realiseerus – aadel üldjuhul nõustus riigivõimu nõudmistega ning sai vastutasuks kujundada kohalikku haldust neile sobivas suunas.

https://www.ester.ee/record=b5553406

Country
Estonia
Related Organizations
Keywords

dissertations, Liivimaa, dissertatsioonid, ETD, 17. saj., Livonia, The time of Estonia's affiliation to Sweden, väitekirjad, aadel, aristocracy, political power, history, Rootsi aeg, ajalugu

11 references, page 1 of 2

SISSEJUHATUS ........................................................................................... 10 Kesksed mõisted ....................................................................................... 12 Aadel .................................................................................................. 12 Rüütel- ja maiskond ........................................................................... 16 Aadliomavalitsus ................................................................................ 18 Historiograafia .......................................................................................... 22 Varauusaegne riigivõim ja aadel laiemas Euroopa kontekstis ........... 22 Rootsi riikluse areng 17. sajandil. Historiograafiline ülevaade .......... 28 Rootsi riigivõimu ja Liivimaa aadli käsitlus senises ajalookirjutuses 37 Probleemiasetus ........................................................................................ 44 Allikad ja meetod ..................................................................................... 48

1. LIIVIMAA AADEL POOLA-LEEDU JA ROOTSI VÕIMU ALL 1561-1617 ................................................................................................ 56 1.1 Liivimaa aadel Poola-Leedu valitsemise all 1561-1599 .................... 57 1.1.1 Sigismund Augusti privileeg .................................................... 59 1.1.2 Liivimaa aadli ja Poola riigivõimu heitlikud suhted aastatel 1561-1599 ................................................................................ 63 1.2 Liivimaa aadli esimene vahetu kokkupuude Rootsi riigivõimuga aastatel 1600-1603 ............................................................................. 72 1.2.1 1601. aasta maapäev Tallinnas .................................................. 73 1.2.2 1602. aasta Rootsi riigipäev ...................................................... 78 1.2.3 Privileeg Tartu kreisi aadlile 1602. aasta 13. juulil ................... 80 1.2.4 Rootsi-Poola sõja mõjud Liivimaa aadlile ................................ 83

2. AADLIOMAVALITSUSE ALGETE KUJUNEMINE LIIVIMAAL ROOTSIGA LIITMISEST KUNI MAANÕUNIKE KOLLEEGIUMI LOOMISENI 1643. AASTAL ................................................................. 88 2.1 Liivimaa aadli ja Rootsi riigivõimu suhted aastatel 1617-1634 ........ 88 2.1.1 Liivimaa aadli ja Rootsi riigivõimu suhted aastatel 1621-1629 89 2.1.2 Johan Skytte ümberkorraldused ja Liivimaa aadli poliitilise mõjuvõimu madalseis aastatel 1629-1633 ............................... 96 2.2 Aadliomavalitsuse kesksete institutsioonide väljakujunemine aastatel 1634-1643 ............................................................................. 102 2.2.1 Liivimaa aadli delegatsioon Stockholmis 1634. aasta suvel ..... 102 2.2.2 Kohaliku aadli esindatus ja tegevus Liivimaa riigiametites ...... 106 2.2.3 Liivimaa aadli osalus provintsi kaitses. Ratsateenistuskohustus ja aadlilipkond ........................................................................... 116 2.2.4 Riigivõimu ja aadli majanduslikud suhted ................................ 124 2.2.5 Liivimaa maanõunike kolleegiumi asutamine 1643. aastal ....... 131 2.3 Liivimaa aadliomavalitsus 1643. aastaks ........................................... 143

LISAD ........................................................................................................... 340 Lisa 1. Liivimaa maapäevad ja aadlikonvendid 1643-1680 .................... 340 Lisa 2. Liivimaa kindralkubernerid 1629-1680 ....................................... 347 Lisa 3. Liivimaa maanõunikud 1643-1680 .............................................. 350 Lisa 4. Liivimaa maapäevadel esitatud propositsioonipunktide jaotus .... 352 Lisa 5. Liivimaa maapäevadel esitatud palvekirjade punktide jaotus ...... 353 1633. aasta mai kuni 16.10.1634: Anders Eriksson Hästehufvud

06.04.16356 kuni 16.10.1634 kuni 1635. aasta

09.06.1643 Hästehufvud

01.09.16437 kuni 09.06.1643-01.09.1643: Anders

20.05.16448 kuni 11.12.1643-20.05.1644:

august 16449 Anders Eriksson Hästehufvud

30.09.164511 kuni 30.08.1645-29.09.1645:

  • BIP!
    Impact byBIP!
    citations
    This is an alternative to the "Influence" indicator, which also reflects the overall/total impact of an article in the research community at large, based on the underlying citation network (diachronically).
    0
    popularity
    This indicator reflects the "current" impact/attention (the "hype") of an article in the research community at large, based on the underlying citation network.
    Average
    influence
    This indicator reflects the overall/total impact of an article in the research community at large, based on the underlying citation network (diachronically).
    Average
    impulse
    This indicator reflects the initial momentum of an article directly after its publication, based on the underlying citation network.
    Average
  • citations
    This is an alternative to the "Influence" indicator, which also reflects the overall/total impact of an article in the research community at large, based on the underlying citation network (diachronically).
    0
    popularity
    This indicator reflects the "current" impact/attention (the "hype") of an article in the research community at large, based on the underlying citation network.
    Average
    influence
    This indicator reflects the overall/total impact of an article in the research community at large, based on the underlying citation network (diachronically).
    Average
    impulse
    This indicator reflects the initial momentum of an article directly after its publication, based on the underlying citation network.
    Average
    Powered byBIP!BIP!
Powered by OpenAIRE graph
Found an issue? Give us feedback
citations
This is an alternative to the "Influence" indicator, which also reflects the overall/total impact of an article in the research community at large, based on the underlying citation network (diachronically).
BIP!Citations provided by BIP!
popularity
This indicator reflects the "current" impact/attention (the "hype") of an article in the research community at large, based on the underlying citation network.
BIP!Popularity provided by BIP!
influence
This indicator reflects the overall/total impact of an article in the research community at large, based on the underlying citation network (diachronically).
BIP!Influence provided by BIP!
impulse
This indicator reflects the initial momentum of an article directly after its publication, based on the underlying citation network.
BIP!Impulse provided by BIP!
0
Average
Average
Average
Related to Research communities
Digital Humanities and Cultural Heritage
moresidebar

Do the share buttons not appear? Please make sure, any blocking addon is disabled, and then reload the page.