• Digital Humanities and Cultural Heritage
• Publications close
• Research data close
• EE close
• Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Aj... close
• Digital Humanities and Cultural Her... close

The change of a lexical element into a grammatical (closed class) element must necessarily include intermediary stages where the element is considered gradually less lexical and more grammatical. The central assumptions in this study are the gradualness and gradience of grammaticalization, that natural language change cannot happen overnight, and that the change is driven by individual speakers of a language community (cf. Traugott and Trousdale 2010: 23, 26). Using a data sample from a questionnaire on spatial grams of the EXTERIOR-REGION (cf. Svorou 1994) in Estonian, Võro and Latvian, an attempt is made to model diachronic gradualness through synchronic gradience. The analysis and the explication thereof are carried out using multidimensional scaling, a statistical modelling method used akin to semantic maps.

There is no exact consensus on the division and sub-division of the former Livonian territories at the end of the ancient independence period in the 12th century. Even the question of the Coastal Livonians in Courland – were they an indigenous Livonian tribe or a replaced eastern Livonian tribe – remains unsolved. In this paper the anonymously published treatise on the historical geography of Livonia by Johann Christoph Schwartz (1792) will be analysed and compared with the historical modern views. There is an agreement on the division of the Eastern Livonian territories into four counties: Daugava, Gauja, Metsepole, and Idumea. Idumea had a mixed Livonian-Baltic population. There is no consensus on the parochial sub-division of these counties.Kokkuvõte. Urmas Sutrop: Liivi maastikud Liivimaa ajaloolises geograafias ja liivi hõimude jaotus. Tänapäeval puudub täielik konsensus, kuidas liivlaste territoorium jagunes muinasmaakondadeks ja/või -kihelkondadeks muistse iseseisvuse lõpul 12. sajandil. Lahendamata on isegi küsimus sellest, kas Kuramaa rannaliivlased on muistsete liivlaste või sinna 16. sajandil ümber asunud liivlaste järeltulijad. Käesolevas artiklis vaadeldakse 1792. aastal Johann Christoph Schwartzi anonüümselt ilmunud käsitlust Liivimaa ajaloolisest geograafiast ning võrreldakse seda tollaste ja tänapäevaste arusaamadega. Kokkulepe teadlaste vahel on üldisem idapoolsete liivlaste territoriaalses suurjaotuses: Väina jõe liivlase alad, Koiva jõe liivlaste alad, Metsapoole ja Idumea. Neist viimast peetakse liivlaste ja balti hõimude segaalaks. Samas puudub konsensus nende liivi maakondlike alade edasisest kihelkondlikust jaotusest.Märksõnad: Johann Christoph Schwartz, ajalooline geograafia, liivi hõimud, LiivimaaKubbõvõttõks. Urmas Sutrop:Līvõ mōpālgõd Līvõmō istōrilis geogrāfijs. Tämpõ tuņšlijid äb ūotõ īdmēļizt, kui līvlizt terītori vȯļ jagdõd muinižiz mōgõniž ja/agā pagāstõdõksks muiniz īžpīlimiz lopāndõksõs 12. āigastsadā āigal. Äb ūo arāntõt, või Kurāmǭ līvlizt ātõ muinizt līvlizt tagāntuļļid agā 16. āigastsadā āigal sīņõ lǟnõd līvlizt tagāntuļļid. Sīes kēras um vaņţõltõd 1792. āigastõs ulztund Johann Christoph Schwartz tuņšlõkst iļ Līvõmǭ istōriliz geogrāfij (ulzõtuldsõ se tuņšlõks vȯļ anonīmi). Siedā um ītõltõd sīeaigizt ja paldīņizt arusǭmiztõks. Tuņšlijid ātõ dižānist īdmēļizt mǭgõrpūoļizt līvlizt teritorij jagdõksõs: Vēna joug līvlizt mō, Koiva joug līvlizt mōd, Mõtsāpūol ja Idūmō. Idumō um mō, kus um līvlizt ja baltõd sugūd jelīzt siegāmõl. Īdmīel äb ūo, kui mōgõnd jagīzt kīlgõniž.

Long-lasting and intense contacts between Finnic and Baltic tribes resulted in the linguistic and material intertwining of the cultures of these two groups, which belong to two different language families. This article concentrates on some interesting connections between both cultures, while attempting to explain and illustrate language contacts using the archaeological record. First, some semantically connected groups of Baltic loanwords in Proto-Finnic will be analysed in order to establish their time and place of borrowing. Next, the Late Bronze Age contacts will be shown to have been the most intensive. The borrowing of the Finnic name Kalev/Kaleva from Baltic kalvis/kalējs ‘smith’, which first was argued in my earlier paper written in Estonian (Lang 2012), is among the evidence for the intensity of these contacts. This is followed by a discussion of bronze work and the casting of bronze rings by these smiths or kalevs , and ends with an examination of the use of these rings as offerings and for taxation. Kokkuvote. Valter Lang: Laanemeresoome–balti kontaktid arheoloogiliste ja keeleliste andmete alusel. Alglaanemeresoome ja idapoolsete balti hoimude pikaaegsed ja tihedad kontaktid toid kaasa nende kahe eri keelkonda kuuluva ruhma materiaalse ja vaimse kultuuri (sh keele) labipoimumise. Artikkel keskendub moningatele huvipakkuvatele seostele molema ruhma kultuuris, puudes keelekontakte selgitada ja naitlikustada arheoloogilise andmestikuga. Koigepealt kasitletakse monda balti laensonade semantiliselt seotud ruhma alglaanemeresoome keeles eesmargiga teha kindlaks nende laenamise aeg ja koht. Seejarel iseloomustatakse lahemalt koige intensiivsemaid, nooremal pronksiajal aset leidnud kontakte, analuusides sealhulgas voimalust tuletada laanemeresoome Kalev/Kaleva nime balti sonast kalvis/kalējs tahendusega ‘sepp’, mida autor esmakordselt pohjendas uhes oma varasemas eestikeelses artiklis (Lang 2012). See teema viib lopuks valja pronksi ja eriti pronksvorude valmistamiseni nendesamade seppade voi kalevite poolt ning nende vorude kasutamiseni ohverdamisel ja maksustamisel. Marksonad: arheoloogia ja keel, laanemeresoome-balti kontaktid, pronksiaeg, pronksvorud pronksi varuna ja ohverdus- ning maksuvahendina Kubbovottoks. Valter Lang: Vāldamiersūomlizt–baltod siḑmod arheolōgij ja kīel tīetokst pūoj pǟl. Vāldamiersūomlizt ja mōgorpūolizt baltod sugūd pitkāāigaližist ja sagdižist siḑmist sugīz nant kǭd īžkiz kīelkub jagūd materiāliz ja vaimliz kultūr (neiīž kīeld) lebbopaļstimi. Kēra kontsentrīerob mȯlmod kultūrod mingizt interesantod siḑmod pǟlo, kǭļos seļțo ja nagțoboks tīedo arheologilizt tīetoks abkoks. Amājedso sōbod vaņtoltod baltod kēļsti tapīņțod sonād mingizt semantilizt gruppo nant tapīņțimiz āiga ja kūož vizāks tīemiz pierāst. Sīetagān sōb traktod amā intensīvod, nūorimiz brōnza aigizt siḑmod ilā, vaņtlos voimizt seļțo vāldamiersūomo nimmo Kalev/Kaleva balto sonāst kalvis/kalējs ‘siepā, kaļāj’, neiku autor um siedā ežmoks pūojton ēsti kīelso (Lang 2012). Lopāndoksoks vīb se temāt brōnza ja īžkiz brōnza rīnkod tagāmiz jūr nant īž kaļājd pūold ja nant rīnkod kȭlbatimiz jūr upportomiz ja maksūd votāmiz jūs.

Käesolev artikkel on lühike ja ülevaatlik sissejuhatus katselistesse meetoditesse tähenduse uurimisel. Artiklis tuuakse välja põhjuseid, miks katselisi meetodeid tähenduse uurimisel kasutada ja miks ainult ühel viisil kogutud andmetest ei piisa. Artikli esimene pool käsitleb katselisi meetodeid võrdlevalt introspektsiooni ja korpus- analüüsiga. Artikli teises pooles kirjeldatakse eri tüüpi katseid, mida võib laias laastus jagada moodustuskatseteks (vaba moodustuse katse, sunnitud valiku katse, väljamõeldud stiimuliga moodustuskatse) ja arusaamiskatseteks (klassifitseerimiskatse, sobituskatse, vastuvõetavuse hindamise katse, ajaliselt mõõdetud verifitseerimine) ning loetleb vastavaid Eestis ja mujal tehtud (ruumi)semantika uurimusi.Experimental methods in studying semantics. The present article offers a short introduction to experimental methods in studying semantics. It highlights some of the reasons why use experiments in studying meaning and why it is not sufficient to employ just one type of method. The first part of the article takes a look at experimental methods in general, comparing it to introspection and corpus analysis. The second part of the article focuses on different types of experiments, which can be divided into production tasks (open-ended production tasks, forced choice tasks, nonsense word tasks) and comprehension tasks (classification tasks, matching tasks, acceptability judgements, speeded verification). It also gives a list of respective studies on (spatial) semantics carried out in Estonian and other languages.

Kokkuvote . Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lahedaste valjendite kasutust eesti ja soome palvetes ja kusimustes. Molemas keeles on palju sarnase alguparaga modaalkonstruktsioone, kuid nende funktsioneerimine palve ja kusimuse pehmendajatena on osaliselt erinev. Materjal parineb diskursuse taiendamise ulesandest, milles emakeelsetel keelejuhtidel paluti kirjutada, mida nad kirjeldatud olu korras teeksid. Modaalpredikaatide vordlus naitab, et nende esinemise uldsagedus palvetes on eesti ja soome keeles enam-vahem vordne, kuid soome keeles on nad sagedamini konditsionaalis. Kusimuste pehmendamisel on konditsionaali molemas keeles margatavalt vahem kui palvete puhul. Artiklis vaadeldakse ka sagedamate modaalverbide ( saama/saada , voima/voida jm) esinemist eri situatsioonides. Abstract. Birute Klaas-Lang and Renate Pajusalu: Modal constructions in Estonian and Finnish requests . The aim of this article is to compare Estonian and Finnish modal verbs and other modal predicates in requests and questions. Written discourse completion tasks were used as a method. Native speakers were asked to write what they would say in 10 different scenarios. The scenarios were constructed so that they provided maximum variety of context for the requests and questions (from institutional to colloquial and from written to oral). The article concentrates on modal predicates, many of which have the same origin in Estonian and Finnish but are used somewhat differently. The overall number of modal verbs used to soften requests and questions was approximately the same in Estonian and Finnish. In the Estonian data, the modal constructions of main acts were in conditional form in 58% of the cases, in the Finnish data in 84% of the cases; thus in the Finnish data the conditional is much more frequent. The typical modal verb in the Estonian data is saama ‘get’, whereas in the Finnish data it is voida ‘can’. In the Estonian data some variation is possible: Estonian voima ‘can’ occurs as well, despite being considerably less frequent. In the Finnish data saada ‘get’ was present only in the sense of acquisition or success which is not included in the current table. Other modal constructions were represented in the data surprisingly evenly in both languages. Only oskama/osata ‘can, know’ showed a slight difference, being noticeably more frequent in the Estonian questions than in the Finnish ones. The article also examines the modal predicates in other response texts. A tendency to use more speaker-oriented modal verbs expressing mainly desire and obligation can be observed in the Estonian data. On the basis of modal verbs only, it would also be possible to conclude here that in the Estonian requests the speaker’s obligation is expressed more frequently ( I should send the abstract , need to submit the certificate , etc.). Keywords : politeness; directives; questions; modality; Estonian; Finnish

Today the Livonian core area includes 14 coastal villages on the northern Courland peninsula in the northwest of Latvia. Yet, the manifestations of Livonian intangible heritage can be observed in several cultural landscapes as Livonians once inhabited territories along the Gulf of Rīga, extending into modern Estonian lands and the lower course of the Gauja and Daugava Rivers. Despite the indigenous origin of Livonian culture, these manifestations are often marginalised and not immediately visible. This paper seeks to describe the first comparative findings from the international research project “Re-voicing cultural landscapes: narratives, perspectives, and performances of marginalised intangible cultural heritage”, which brings together researchers from four European universities, incl. the University of Latvia and the University of Tartu. Kokkuvõte. Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva Vītola: Liivi vaimse kultuuripärandi manifestatsioonid Lätis ja üle piiri Eestis: raamistamas märkmeid välitöödelt. Nüüdsel ajal tuntakse liivi alana Kuramaa 14 rannaküla Loode-Lätis. Ometi leidub liivi vaimse kultuuripärandi märke nii mõnelgi pool mujal – neil kultuurimaastikel, kus piki Liivi lahe vasak ja paremkallast kulges liivlaste asustus, mis ulatus koguni Koiva ja Väina jõe alamjooksule ja üle riigipiiri Eestissegi. Vaatamata liivi kultuuri põlistele juurtele on need märgid aga marginaalseks kahandatud ja sestap silmale peidetud. Artikkel võtab kirjeldada ja võrrelda esmaseid andmeid rahvusvahelisest uurimisprojektist “Kultuurimaastike hääle taasleidmine: marginaliseeritud vaimse kultuuripärandi narratiivid, väljavaated ja toimimine”, mis toob kokku teadlasi neljast Euroopa ülikoolist, sh Läti ja Tartu ülikoolist. Kubbõvõttõks. Lolita Ozoliņa, Valts Ernštreits, Kadri Koreinik, Ieva Vītola: Līvõd vaimliz kultūr pierāndõks manifestātsijd Lețmōl ja iļ rubīž Ēstimōl: tǟdõlpanmizt nurmtīestõ. Paldīņiz āigal amā jemīņ neku līvõd jeltõbkūož ātõ tundtõb 14 Kurmō rāndakillõ – Līvõd rānda. Sīegid līvõd vaimliz kultūr pierāndõks um liedtõb ka mūsõ – nēši kultūrmōnistis, kus mȯlmõd pūol Piškīzt mīerda vaņši aigši jelīztõ līvlizt, ja mis ulātizt Koiva ja Vēna jougūd sōņ ja iļ rubīž ka Ēstimōlõ. Vaņtlõmõt līvõ kultūr muinizt jūrd pǟl, se pierāndõks ni um sōnd jo pientizõks ja sīestõ ka siļmšti urgtõd. Kēra nīžõb ja ītlõb ežmiži tuņšlimiztieutidi rovvõdvailizõs tuņšlimizprojekts “Kultūrmōnistõd īel ūd pǟl lieudimi: margināliz vaimliz kultūr pierāndõks naratīvõd, tulbizt võimizt ja pīlimi”, mis tūob īdõkubbõ tuņšlijiži nēļast Eirōp iļīzskūolst, nänt siegās ka Tartu ja Lețmō Iļīzskūolst.

Recent work in usage-based linguistics stresses the importance of combining corpus-based analyses with experimental studies. A number of studies have compared the performance of a corpus-based statistical model against the behaviour of native speakers in a linguistic experiment. The present paper takes this line of analysis further by combining corpus-based work with two sources of experimental data. A mixedeffects logistic regression model is fitted to the corpus data of the Estonian adessive case and the adposition peal ‘on’ in present-day written Estonian. In order to evaluate the goodness of the corpus-based model, its performance is compared to the behaviour of native speakers in a forced choice task and a rating task.Kokkuvõte. Jane Klavan ja Ann Veismann: Kas keelekasutajate valikud ja hinnangud peegeldavad korpuspõhiseid tõenäosushinnanguid? Eesti keele adessiivi ja kaassõna peal kasutus tänapäeva kirjakeeles. Tänapäevases kasutuspõhises keeleteaduses rõhutatakse vajadust kombineerida korpusandmetele toetuvat analüüsi katseliste uuringutega. Mitmed uurimused on võrrelnud korpusel põhineva statistilise mudeli headust emakeelsete kõnelejate käitumisega keelelistes katsetes. Käesolev artikkel jätkab seda uurimisliini, pannes võrdlusesse korpusandmetega kaks keelelist katset. Artiklis hinnatakse korpuspõhise segamudeli headust, võrreldes seda eesti keelt emakeelena kõnelejate käitumisega sunnitud valiku katses ja hinnangukatses. Uuritavaks nähtuseks on eesti keele adessiivi ja kaassõna peal rööpne kasutus kohasuhete väljendamisel tänapäeva kirjakeeles.Võtmesõnad: konstruktsioonilised alternatsioonid; korpuslingvistika; sunnitud valiku katse; hinnangukatse; statistiline mudeldamine; eesti keel

The purpose of the present paper is to establish pragmatic criteria which help in parsing syntactically ambiguous instances of a sequence of demonstrative pronoun and noun (D_N) in the Kamas text corpus. The paper also gives an account of the Kamas demonstrative system as encountered in the grammatical, lexical and text records.