Advanced search in Research products
Research products
arrow_drop_down
Searching FieldsTerms
Any field
arrow_drop_down
includes
arrow_drop_down
Include:
The following results are related to Digital Humanities and Cultural Heritage. Are you interested to view more results? Visit OpenAIRE - Explore.
37 Research products, page 1 of 4

  • Digital Humanities and Cultural Heritage
  • Publications
  • Research data
  • 2013-2022
  • EE
  • DSpace at Tartu University Library

10
arrow_drop_down
Relevance
arrow_drop_down
  • Embargo
    Authors: 
    Shota Kakabadze; Andrey Makarychev;
    Publisher: Informa UK Limited
    Country: Estonia
    Project: EC | UPTAKE (691818)

    The article seeks to analyze discourses of two Orthodox Churches—Georgian (GOC) and Russian (ROC)—from the vantage point of their various interconnections with Europe and the ensuing representations of Europe framed in religious terms. Of particular salience are relations between ROC and GOC, on the one hand, and the Roman Catholic Church, on the other, as well as the positioning of both ROC and GOC within the global community of Orthodox Churches. The analyzed political circumstances force religious hierarchs of both institutions, even if they share the similar ambivalence toward the West, to differently reproduce the image of Europe. The broader geopolitical picture puts the GOC in the position of supporting government’s foreign policy agenda which goes in opposition to the Kremlin, in spite of the fact that the former has a lot of common with the Moscow Patriarchate when it comes to criticism toward the Western liberal value systems.

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Tark, Triin;
    Country: Estonia

    Siinne doktoritöö käsitleb rahvuskuuluvuse tähendust inimeste ja riigi vahelistes suhetes 20. sajandi esimesel poolel, kasutades näidisvalimina 1941. aastal Eestist Saksamaale ümber asunud inimeste andmeid. Uurimuse eesmärk on selgitada, kas ja kuidas riiklik rahvuspoliitika mõjutas inimeste käitumist ja vastupidi – mil määral mõjutasid inimeste valikud riikide tegevust. Valimisse hõlmatud inimestest suurem osa puutus uuritaval perioodil kokku nelja riigi – Venemaa keisririigi, Eesti Vabariigi, Nõukogude Liidu ja Saksamaa – rahvuspoliitikaga. Nende põhimõtteliselt erineva rahvuspoliitikaga riikide käsitlemine võimaldab tuvastada rahvuse ühiskondliku tähenduse universaalseid jooni. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti inimeste eluloolisi andmeid, seadusandlust ja rahvuspoliitikat puudutavat dokumentatsiooni ning ühiskondlikke olusid puudutavaid allikaid. Doktoritööst selgus, et üksikisikute rahvuskuuluvuse formaalne määramine osutus 20. sajandi esimesel poolel keeruliseks nii riikide kui ka inimeste jaoks, sest puudusid selged kriteeriumid viimaste rahvuspõhiseks kategoriseerimiseks, ühtsed arusaamad rahvuste olemusest ning takistav tegur oli ka mõlema poole pragmaatiliste kaalutluste domineerimine rahvuse määramisel. Mida suurem oli rahvuskuuluvuse formaalne tähtsus, seda enam olid üksikisikute valikud tingitud olukorrast ning märksa vähem nende harjumuspärasest keele- ja kultuurikeskkonnast. Seetõttu ei õnnestunud riikidel peaaegu kunagi soovitud määral rakendada essentsialistlikke ja objektiivsusele pretendeerinud rahvuse määramise kriteeriume, isegi kui see oli eesmärk ja taolisi põhimõtteid seadustega kehtestada püüti. Samuti ei olnud riigid objektiivsuse rakendamisel põhimõttelised ja järjekindlad, vaid kohandasid seisukohti vastavalt pragmaatilistele huvidele ning inimeste käitumisele. Üksikisikute valikutel oli riiklikele poliitikatele märkimisväärne mõju, ehkki arvuliselt oli muutliku ja ebamäärase rahvuskuuluvusega inimesi ühiskonnas marginaalselt. This dissertation focuses on the meaning of ethnicity in the relations between individuals and states in the first half of the 20th century using the biographical data of people who resettled from Estonia to Germany in 1941 as a sample. The aim of this study is to explain whether and how ethnopolitics of the states influenced the behaviour of individuals and vice versa – to what extent individual choices influenced state policy. Most people in the sample were affected by the ethnopolitics of four states: Russian Empire, Estonian Republic, Soviet Union, and Germany. Analysing the states with fundamentally different ethnopolitics enables to identify universal characteristics of the role of ethnicity in the society. To fulfil the aim, biographical data, legislation, and documentation about ethnopolitics as well as sources about the social conditions were analysed. The dissertation shows that fixing individuals’ ethnicity turned out to be difficult for both parties – the states and individuals – since there were no clear criteria for ethnic categorisation and no common understanding about the nature of ethnicity. Pragmatic considerations of both parties also turned out to be an obstacle. The more formal importance ethnicity had, the more individuals made choices dependent on the situation and not so much on their customary lingual and cultural environment. Therefore, the states almost always failed to implement essentialist and objective criteria in fixing individuals’ ethnicity in a desired manner, even if such criteria were their aim and established by law. Furthermore, the authorities of the states were neither principled nor consistent in applying objective criteria. The states had to adapt their stances to their own pragmatic interests and according to the behaviour of individuals instead. Thus, individual choices had a remarkable impact on ethnopolitics, although people with dynamic and vague ethnic identity formed a marginal group in the society. https://www.ester.ee/record=b5450809

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Sirts, Kairit;
    Publisher: Tartu Ülikool
    Country: Estonia

    Uurimistöö eesmärgiks oli välja töötada meetod tekstilise andmestiku kogumiseks, mille alusel saaks hiljem arendada masinõppel põhinevaid meetodeid depressiooni ja ärevuse riski automaatseks hindamiseks. Töö käigus koostati ankeet, mille abil koguti tekstilist materjali ligi 300-st vabatahtlikust koosnevalt mugavusvalimilt. Kogutud tekstid sisaldasid nii etteantud pildi kirjeldust kui ka vabalt valitud sündmuse või mälestuse kirjeldust. Valimis osalenute emotsionaalset seisundit mõõdeti EEK-2 skriiningtesti abil. Ligi 42% isikutest ületas depressiooni ning ligi 30% isikutest ärevuse alaskaala riskilävendi. Esialgsed eksperimendid masinõppe mudelitega, mis püüdsid ennustada, kas inimese EEK-2 skoor ületab depressiooni ja/või ärevuse riskilävendi, edukaid tulemusi ei andnud. Kokkuvõttes tundub, et etteantud pildi kirjeldamine ei ole sobivaim viis soovitud andmestiku kogumiseks ja pigem peaks kasutama selliseid kirjutamise ülesandeid, mis oleks inimese endaga rohkem seotud.

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Raudsepp, Ago;
    Country: Estonia

    Can a country with a constant state of emergency in its capital – as was the case in Estonia in 1918–1934 – be considered a democracy? Or a country where political violence is used against members of a parliamentary committee during a committee meeting – as was the case in Finland in 1930? Why did the Estonian Social Democrats support the 1934 coup and why did the Finnish Swedes defend the Finnish Communists? Why could Estonia not find any allies except Latvia in the 1920s and 1930s, and why was Finland left without allies in the Winter War? Why did Estonia and Finland not behave in the same way in the autumn of 1939, and why did the United Kingdom, Canada, Australia, and New Zealand declare war on Finland in 1941? The answers to these questions lie in the relationships between democracy and security, which is exactly the topic of my dissertation. Based on the works of different philosophers, it is possible to show that democracy and security are interdependent. The relationship between democracy and security can be reduced to the classic dilemmas between freedom and security, freedom and sovereignty, and sovereignty and security. Although it is not possible to solve these dilemmas definitively, the solution can be improved indefinitely. I argue that the way in which democratic societies resolve these dilemmas does not depend on democratic culture or on the wisdom inherent in people, but on the perceptions of the majorities of democratic societies, which in turn depend primarily on historical experience. The theoretical explanation proposed in my dissertation helps to understand why Estonia’s and Finland’s quests for security failed in 1918–1948 and why Estonia and Finland made different choices at the turning points of their history. The behaviour of Estonia’s leaders during the events of 1939 and 1940 also becomes understandable. Hopefully, my dissertation will contribute to a fair judgement of the activities of Konstantin Päts and Johan Laidoner, and to reconciling Estonian society on the question of whether they were heroes or villains. However, the most important aim is to contribute to an understanding of just how fragile democracy and security can be, how they depend on each other and, in particular, how they depend on historical experience. Kas saab pidada demokraatlikuks riiki, mille pealinnas kehtib pidev erakorraline seisukord – nagu oli Eesti aastatel 1918–1934? Või riiki, kus parlamendikomisjoni liikmete vastu kasutatakse poliitilist vägivalda komisjoni istungi toimumise ajal – nagu oli Soome aastal 1930? Miks Eesti sotsiaaldemokraadid toetasid 1934. aasta riigipööret ja miks soomerootslased kaitsesid Soome kommuniste? Miks ei õnnestunud 1920-ndate ja 1930-ndate Eestil leida ühtegi liitlast peale Läti ja miks jäi Soome talvesõjas ilma liitlasteta? Miks Eesti ja Soome 1939. aasta sügisel ühtemoodi ei käitunud ja miks Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa 1941. aastal Soomele sõja kuulutasid? Vastus peitub demokraatia ja julgeoleku vahelistes seostes, mida minu väitekiri uuribki. Erinevate filosoofide töödele tuginedes on võimalik näidata, et demokraatia ja julgeolek sõltuvad vastastikku üksteisest. Demokraatia ja julgeoleku vaheline seos on taandatav klassikalistele dilemmadele vabaduse ja julgeoleku, vabaduse ja suveräänsuse ja suveräänsuse ja julgeoleku vahel. Kuigi dilemmasid ei ole võimalik lõplikult lahendada, on lahendust võimalik lõputult täiustada. Ma väidan, et see, kuidas demokraatlikud ühiskonnad neid dilemmasid lahendavad, ei sõltu mitte demokraatlikust kultuurist või rahvale omasest tarkusest, vaid demokraatlike ühiskondade enamuste arusaamadest, mis omakorda sõltuvad eelkõige ajaloolisest kogemusest. Minu väitekirjas välja pakutud teoreetiline selgitus aitab mõista, miks Eesti ja Soome julgeolekuotsingud aastatel 1918–1948 läbi kukkusid ja miks Eesti ja Soome oma ajaloo pöördepunktides erinevaid valikuid tegid. Mõistetavaks muutub ka Eesti riigijuhtide käitumine 1939. ja 1940. aasta sündmuste ajal. Loodetavasti aitab minu väitekiri kaasa õiglase hinnangu andmisele Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri tegevusele ja Eesti ühiskonna lepitamisele küsimuses, kas tegemist oli kangelaste või kurjategijatega. Kõige tähtsam on siiski aidata kaasa mõistmisele, kuivõrd haprad võivad olla demokraatia ja julgeolek, kuidas nad vastastikku üksteisest sõltuvad ja eriti – kuidas nad sõltuvad ajaloolisest kogemusest. https://www.ester.ee/record=b5391015

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Kama, Pikne;
    Country: Estonia

    It is quite natural that different sources from the past pass on different information. The current thesis studies how the archaeological and folkloristic information relate to each other and what are the possibilities to use theses as a combined. Archaeological research has focused on the material remains from the past; the folklorists, however, study the information that has mainly been passed on orally. When the academic interest lies in the past culture as a whole, the use of different sources will grant richer and more comprehensive knowledge. The case-study of thesis that is covering the material from Estonia is analysing the information about origin of and finds associated with human remains in wetlands. The main focus has been on mires. This kind of intriguing and unstudied topic was chosen because of folk songs that describe burying in mires. Also, in the place-lore there are stories about burials in mires, as well as depictions of drowning in wetlands. For archaeologist, this raises a question, whether this folklore could reflect the events that have led to bog bodies? Additionally, the place-lore describes unearthing of human remains from waterlogged soil of which there is no archaeological documentation. Attempts to find new archaeological record for some of these place-lore sites were unfortunately unsuccessful. These fieldworks illustrate how complicated is it to discover archaeological finds from wetlands. At the same time, the work with archive sources and literature showed that there are previous archaeologically documented finds of human remains from wetlands. The age, context and way of emerge of these human remains has been very different. The archaeological excavation conducted as part of this research in Alasoo Varajemägi revealed finds in peat originating from the pyre. It seems that items left behind from cremation burials were taken into a former lake. There was no record of this kind of behaviour from the Viking Age previously documented in Estonia. Therefore, the study represents information in archaeology and folkloristics concerning human remains in wetlands. The information of both records is quite diverse, but the systematic study has brought them closer and at the same time has helped to understand the character how the archaeological and folkloristic information has been emerged, transmitted and stored. On täiesti loomulik, et erinevad minevikust pärinevad allikaliigid kannavad endas edasi erinevat informatsiooni. Käesolevas doktoritöös vaadeldakse, kuidas suhestuvad omavahel arheoloogiline ja rahvaluuleline teave ning millised on võimalused nende kooskasutuseks. Arheoloogide uurimistöö on keskendunud mineviku materiaalsetele jäänustele, rahvaluuleteadlased aga uurivad informatsiooni, mis on üle põlvkondade edasi kandunud enamasti suusõnaliselt. Kui teadlase uurimisobjektiks on mineviku kultuur terviklikult, siis aitab erinevate allikate kasutus saada möödunud aegadest palju rikkama ja mitmekihilisema arusaama. Eesti materjali käsitleva doktoritöö juhtumuuring vaatleb teavet inimjäänuste tekkest ja vastavatest leidudest märgaladel. Peamise tähelepanu all on olnud sood. Niisuguse intrigeeriva ja senikäsitlemata teemavaliku põhjustasid sohu matmisi kirjeldavad rahvalaulud. Ka kohapärimuses on nii jutte matmisest sohu kui ka kirjeldusi uppumistest märgaladel. Arheoloogi jaoks tõstatab see küsimuse, kas ja mil määral võib niisugune pärimus kajastada sündmusi, mis on maha jätnud soolaipu? Lisaks kirjeldab kohapärimus inimsäilmete avastamist liigniiskest pinnasest, mille kohta arheoloogilist dokumentatsiooni ei leidu. Katse leida osadest pärimuspaikadest uusi arheoloogilisi tõendeid kahjuks ei õnnestunud. Mainitud välitööd illustreerivad hästi, kui keerukas ja raske on avastada märgaladelt arheoloogiliste leide. Samas, töö arhiiviallikate ja kirjandusega näitas, et eelnevalt on ka arheoloogiliselt registreeritud inimjäänuste leide liigniiskest pinnasest. Need leiud on aga väga erineva vanuse, konteksti ja tekkepõhjusega. Doktoritöö raames tehtud arheoloogiliste kaevamistega õnnestus Alasoo Varajemäel tuvastada turbas asuvaid leide, mis pärinesid tuleriidalt. Näib, et põletusmatustest järele jäänud asju viidi endisaegsesse järvevette. Niisugusest viikingiaegsest käitumisest Eesti arheoloogias seni tõendeid ei olnud. Seega esitab uurimus märgaladel leiduvate inimjäänustega seonduvat arheoloogilist ja rahvaluulelist informatsiooni. Mõlemas allikaliigis esinev informatsioon on küll üsna eriilmeline, kuid süstemaatiline uurimine on vähendanud nende vahelist lõhet ja samas aidanud mõtestada ka eripära, kuidas need allikad on tekkinud, edasi kandunud ning talletunud. Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone

  • Open Access English
    Authors: 
    Rannamäe, Eve;
    Country: Estonia

    Sheep (Ovis aries) has been one of the most exploited domestic animal in Estonia since the Late Bronze Age. Today, sheep husbandry forms a small, but important part in Estonian agriculture. By using zooarchaeological and genetic data, the aim of the dissertation is to study sheep husbandry and the development of maternal lineages in Estonia and more widely, in the Baltic Sea region, from the Middle Bronze Age (c. 1200 BC) until the present-day. The zooarchaeological part of the thesis focuses on animal consumption in Late Iron Age and medieval Viljandi and Karksi, and tackles the changes in proportion and exploitation of faunal resources over time. The genetic part of the research aims to analyse the maternally inherited mitochondrial DNA both in the ancient populations and modern Kihnu native sheep. The results of the study indicate that, starting from the Bronze Age, sheep husbandry and utilisation in Estonia has been rather persistent. Nonetheless, changes occurred, which could mainly be related to two distinct periods. Firstly, the transition from prehistory to the Middle Ages, including the 13th century Crusades. Genetically it is expressed in population expansion, possibly linked to the overall increase in human population and the demand for meat supplies. Moreover, the growth of the populations seems to have relied on local herds, while the effect of imported animals was probably insignificant. Secondly, changes came along with the beginning of the large-scale breeding in the 19th century, aimed to improve the local production of mutton and wool. With slightly decreased genetic diversity, the local sheep, including the Kihnu native sheep, have been preserved up to the present. Lammas (Ovis aries) on alates hilispronksiajast olnud üks enimkasvatatud kariloomi Eestis. Tänapäeval moodustab lambakasvatus Eestis väikese, kuid järjest olulisema osa põllumajandusest. Tuginedes zooarheoloogilisele leiuainesele ja geneetilisele andmestikule, on väitekirja eesmärk uurida lambakasvatust ning lammaste emaliinide ajalugu Eestis ja laiemalt Läänemere kultuuriruumis keskmisest pronksiajast (u 1200 eKr) tänapäevani. Töö zooarheoloogiline pool keskendub hilisrauaajale ja keskajale Viljandis ja Karksis ning loomsete saaduste tarbimisharjumustele ajas ja ruumis. Geneetiline osa analüüsib emaliini pidi pärandatavat mitokondriaalset DNA-d vanades lambaleidudes ja ka tänapäevastes Kihnu maalammastes. Uurimusest selgub, et lambakasvatus ja lammaste tarvitamine toiduks on Eestis olnud pronksiajast peale üsna järjepidev. Siiski ilmnevad mõned murranguajad, millele tuleb seletust otsida laiemal ajaloolisel taustal. Need muudatused seostuvad kahe perioodiga. Esiteks üleminek muinasajalt keskajale koos 13. sajandi alguse ristisõdadega. Geneetilises andmestikus väljendub see lambapopulatsiooni suurenemises, mis on toimunud kohaliku talumajanduse ja olemasolevate loomade baasil, ning mis võib olla tingitud sellest, et keskajal kasvas koos rahvaarvuga ka kariloomade hulk. Teine murrang ilmneb seoses suure tõuaretusega 19. sajandil, mil eeskätt Lääne-Euroopast sisse toodud tõugudega hakati kohalike lammaste liha- ja villatootlikkust parandama. Hoolimata sellest on algupärased põliste tunnustega maalambad, eeskätt Kihnu maalammas, säilinud tänapäevani, kuigi mõnevõrra väiksema geneetilise mitmekesisusega. Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.

  • Publication . Article . 2018
    Embargo English
    Authors: 
    Makarychev, Andrey; Bogdanova, Olga;
    Country: Estonia
    Project: EC | UPTAKE (691818)

    This collection of articles is a result of an international networked project that during three years supported professional mobility and connectivity between the University of Tartu and its partners in the South Caucasus in general and Georgia in particular. During the project implementation, colleagues from different institutions met in conferences, workshops, and seminars to discuss issues related to developing new approaches to Georgian politics. Georgia remained a central regional actor that could be discussed from multilayered perspectives, combining historical, cultural and political viewpoints. Grounded in multidisciplinary approaches, the Georgian case shapes horizons for understanding political and cultural dynamics and ensures a holistic approach to various politically themed issues at a regional level. In this cluster, we discuss Georgia from a variety of perspectives that elucidate a plethora of nuanced dimensions to politics and culture that otherwise might remain unnoticed or underconceptualized. We look at Georgia not from the viewpoint of political elites, governments and state institutions, but rather from the vantage point of the multiplicity of competing identities-in-the-making and specific practices and policies unfolding beyond—but, of course, still very much affected by—formal / official hierarchies of power. That is why the authors of this cluster of articles focus on "soft" dimensions of borders and security, and conceptualize them in ideational terms, as discourses, narratives, and imageries that shape policy practices affecting people's lives. This includes the idea of spaces of cultural belonging, particularly meaningful when it comes to fragmented and dispersed identities clashing with each other. In some contexts, religious components may be central for analysis, while in other cases different techniques of governance come to the fore. It is this combination of different perspectives that allow elucidating multiple forms, types, and models of power relations in Georgia, as well as multiple relations of inclusion/ exclusion, bordering/debordering, securitizing/desecuritizing.

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Esse, Liisi;
    Country: Estonia

    The 100th anniversary from the outbreak of the First World War (WWI) has increased the number of academic studies dedicated to the war both in Western Europe as well as in Estonia and elsewhere in Eastern Europe, where it was heretofore rather known as the “forgotten war”. This increased focus has revealed several gaps in the local historiography, especially in relation to the social and cultural aspects of the war. Among these gaps is the topic of the war experience of soldiers and its post-war meaning, which stands in the center of this doctoral thesis. The thesis relies on Estonian soldiers’ letters, diaries, memoirs and materials of veterans’ organizations, and analyzes both the common as well as previously less explored elements of the war experience of Estonian soldiers who served in the Russian Army during WWI. The thesis examines the formation of the experience during the war as well as its postwar meaning over a long timespan, i.e. how the experience was perceived and re-implemented in the transformed sociopolitical context during the interwar period and the Soviet era. By analyzing the central aspects of the Estonians’ war experience (enemy-image, self-image, relations with fellow soldiers and with the home front, returning home), the factors that affected these aspects (the context of the Russian Army, postwar conflicts), and the postwar meaning of the experience, the thesis places the Estonian case study into the wider framework of the local and international historiography and highlights the need to further research the experiences of minorities who served in the Russian Army as well as the numerous aspects of the “long” WWI on the Eastern Front. Saja aasta möödumine Esimese maailmasõja puhkemisest aktualiseeris teemakohast ajalookirjutust nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis ja mujal Ida-Euroopas, kus ilmasõda tunti seni pigem “unustatud sõjana”. Sellest tulenevalt on siinses ajalookirjutuses tulnud nähtavale mitmed lüngad, eriti sõja ühiskondlike ja kultuuriliste aspektide käsitlemisel. Viimaste hulka kuulub sõdurite kogemuse ja selle sõjajärgse tähenduse analüüs, mis on antud doktoritöö uurimisülesanne. Tuginedes eesti sõdurite kirjadele, päevikutele ja mälestustele ning veteranide organisatsioonide materjalidele, analüüsib väitekiri Esimeses maailmasõjas Vene armee koosseisus osalenud eestlastest sõdurite sõjakogemuse ühisosa, selle eripäraseid ja/või seni vähest tähelepanu pälvinud komponente. Töö käsitleb sõja kestel omandatud kogemust ning viimase tähendust pikemal aegreal, st kogemusele hinnangu andmist ja selle rakendamist 1920.–1930. aastate ning nõukogude perioodi teisenenud ühiskondlik-poliitilistes oludes. Analüüsides eestlaste sõjakogemuse iseloomulikumaid komponente (vaenlase- ja enesekuvand, suhted kaassõdurite ja kodurindega, kojupöördumine), neid mõjutanud tegureid (nt Vene armee taustsüsteem, ilmasõjale järgnenud konfliktid) ning kogemuse sõjajärgset tähendust, astub töö diskussiooni maailmasõja alase lokaalse ja rahvusvahelise historiograafiaga ning juhib tähelepanu vajadusele Vene armees teeninud väikerahvaste kogemuse problemaatikat, aga ka erinevaid “pika” Esimese maailmasõja aspekte idarindel kompleksselt analüüsida. Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.

  • Open Access English
    Authors: 
    Anderson, Jaanika;
    Country: Estonia

    This dissertation focuses on one area of the University of Tartu Art Museum, namely the cast collections, their formation, development and use in the pedagogical and scientific spheres in the 19th century. Although from the historical perspective, the cast collection was established simultaneously with the university art museum’s collection of originals, researching only the cast collections enables us to study the casts as a specific form of the reception of ancient art in greater depth. The first aim of the dissertation was to determine which factors initiated the creation and development of Tartu’s cast collection. For this purpose, the cast collection has been placed into the historical, ideological and academic contexts of Europe and Estonia. The other main research question related to the reception of this cast collection in academic teaching and scientific research. When collecting casts at the university’s art museum started at the beginning of the 19th century, however, in terms of contemporary Europe, a very new ready-made model was thus adopted. In a process that lasted more than a century, we can differentiate three stages affected by different paradigms: in the first half of the century, the museum was guided by a universal period affected by the ideas of the Enlightenment and Freemasonry, when besides ancient art and casts various art forms were collected. In the middle of the 19th century, the perfectionist period began when a specialisation in ancient art came about, including the collection of sculpture casts. After this phase, the museum had an art collection that was typical of universities. We can call the third phase the systemising stage where, in addition to collecting, publishing the collections also became a priority. The historical-political and social situations of the 19th century made the continuous growth of Tartu’s cast collection possible: the period 1803–1914 was a time without external aggressive interruptions or wars that made it possible directly to increase, arrange and use the collection according to trends, visions and abilities. The cast collection was already used in teaching in the first years after the museum’s founding. On the basis of the materials that have been preserved and found, it has to be stated that idea was relatively new and idealistic in the whole German cultural space, and the practical application of the idea on his course did not go very smoothly. In comparison to using Tartu’s cast collection in teaching, its role in scientific research was even smaller, however. Vätekirja teemaks on Tartu ülikooli kunstimuuseumi valandikogu kujunemine, areng ning kasutamine pedagoogilises ja teadussfääris 19. sajandil. Ehkki ajalooliselt kujunes valandikogu samal ajal koos ülikooli kunstimuuseumi originaalide koguga, võimaldab üksnes valandile keskenduv vaatlus üksikasjalikumalt uurida seda kui antiikkunsti retseptsiooni spetsiifilist vormi. Uurimaks millistest mõjuteguritest lähtudes antud kogu loodi ja arendati, paigutati see Euroopa ja Eesti ajaloolisesse, ideoloogilisse ja akadeemilisse konteksti. Teine suurem uurimisküsimus puudutab selle valandikogu retseptsiooni akadeemilises õppetöös ja teadustegevuses. Huvi autentse antiikkunsti ja sellega seoses ka valandite vastu algas Eesti alal eelkõige tänu valgustuse, sh vabamüürluse ja haridusideede levikule 18/19. sajandi vahetusel. Enam kui sajandi kestnud protsessis võime eristada kolme, eri paradigmadest mõjutatud etappi: esimesena valitses kunstimuuseumis universaalne periood, mil antiikkunsti ja valandite kõrval koguti väga erinevaid kunstiliike. 19. sajandi keskel sai antiikkunsti, sh skulptuurivalandite kogumisele spetsialiseerumisega alguse perfektsionismiperiood, millega astuti ülikoolide tüüpiliste kunstikogude hulka. Kolmandana võib nimetada süstematiseerimise etappi, kus kogumise kõrval muutus oluliseks kogude publitseerimine. Siinsed paradigmamuutused vormusid Euroopa üldise konteksti mõjul, kuid kogu täiendamine sõltus ka muuseumi juhatjata eelistustest, teadmistest ja kontaktidest ning nende vahetumisega kaasnesid paljudel juhtudel muutused muuseumi prioriteetides ning paradigmavahetused olid kergemini sisseviidavad. Siinse valandikogu järjepideva arengu tagas 19. sajandil väliste väliste agressiivsete katkestusteta ajaloolis-poliitiline ja sotsiaalne situatsioon. Tartu ülikooli asend kahe erineva kultuuri mõjusfääris, poliitiliselt Vene impeeriumi koosseisus ning haridus- ja kunstiideaalidelt saksa kultuuriruumis, mõjus valandikogu kujunemisele pigem positiivselt. Säilinud materjalide põhjal peab nentima, et muuseumi algidee oli kogu saksa kultuuriruumis võrdlemisi uudne ja idealistlik, kuid selle rakendamine praktilises õppes ei läinud nii ladusalt. Tartu valandikogu tähtsus teadustöös jäi võrreldes kogu kasutamisega õppetöös veelgi tagasihoidlikumaks.

  • Open Access English
    Authors: 
    James Ker-Lindsay; Eiki Berg;
    Publisher: Routledge
    Countries: United Kingdom, Estonia, United Kingdom
    Project: EC | UPTAKE (691818), EC | UPTAKE (691818)

    Secessionist de facto states, by their very nature, sit outside of the international system. Having unilaterally declared independence from their parent state, they are invariably prevented from joining the United Nations, and thus taking their place as members of the community of universally recognised countries. While the reasons for such punitive approaches have a logic according to prevailing political and legal approaches to secession, it is also recognised that isolation can have harmful effects. Ostracising de facto can not only hinder efforts to resolve the dispute by reducing their willingness to engage in what they see as an asymmetrical settlement process, it can also force them into a closer relationship with a patron state. For this reason, there has been growing interest in academic and policy circles around the concept of engagement without recognition. This is a mechanism that provides for varying degrees of interaction with de facto states while maintaining the position that they are not regarded as independent sovereign actors in the international system. As is shown, while the concept has its flaws, it nevertheless opens up new opportunities for conflict management.