Advanced search in Research products
Research products
arrow_drop_down
Searching FieldsTerms
Any field
arrow_drop_down
includes
arrow_drop_down
Include:
The following results are related to Digital Humanities and Cultural Heritage. Are you interested to view more results? Visit OpenAIRE - Explore.
73 Research products, page 1 of 8

  • Digital Humanities and Cultural Heritage
  • Publications
  • Research data
  • EE
  • DSpace at Tartu University Library

10
arrow_drop_down
Relevance
arrow_drop_down
  • Open Access
    Authors: 
    Heinrich Michow;
    Publisher: De Gruyter
    Country: Estonia

    http://tartu.ester.ee/record=b2288320~S1*est

  • Embargo
    Authors: 
    Shota Kakabadze; Andrey Makarychev;
    Publisher: Informa UK Limited
    Country: Estonia
    Project: EC | UPTAKE (691818)

    The article seeks to analyze discourses of two Orthodox Churches—Georgian (GOC) and Russian (ROC)—from the vantage point of their various interconnections with Europe and the ensuing representations of Europe framed in religious terms. Of particular salience are relations between ROC and GOC, on the one hand, and the Roman Catholic Church, on the other, as well as the positioning of both ROC and GOC within the global community of Orthodox Churches. The analyzed political circumstances force religious hierarchs of both institutions, even if they share the similar ambivalence toward the West, to differently reproduce the image of Europe. The broader geopolitical picture puts the GOC in the position of supporting government’s foreign policy agenda which goes in opposition to the Kremlin, in spite of the fact that the former has a lot of common with the Moscow Patriarchate when it comes to criticism toward the Western liberal value systems.

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Õunapuu, Piret;
    Country: Estonia

    The aim of this research is, above all, to investigate the formation story of the Estonians’ own museum, with the emphasis on the relations between the museum and people. The evolution of the idea of the Estonian National Museum (ENM) and its realization reflects the maturing story of Estonian people into a nation. After the official foundation of the ENM in 1909, during the first decade of its existence, the museum underwent a change in its paradigm, growing from a national-romantic idea generated by a few intellectuals into a memory institution with extensive membership and clear visions. The museum constructed a valued past narrative, through which it was possible to find in the past the things to be proud of and to prove that Estonians are also a cultured nation. The strategies and practices of the ENM in pursuing its objectives were directed both inside and outside the museum. During the initial years of the museum the primary course of action constituted heritage collection and shaping the essence of the museum, which in European context yielded a remarkable result. The museum statutes had stipulated broad-based objectives and although as early as during the initial years of its existence the museum had theoretically developed into a versatile institution, in practice the identity was based on material heritage. There was still no wider intellectual potential for elaborating the results: however, the unique collections presented a great opportunity for the future specialists. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on eelkõige selgitada välja eesti rahva oma muuseumi kujunemise lugu rõhuasetusega muuseumi ja rahva vahelisel suhtel. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) mõtte areng ja teoks saamine peegeldab eesti rahva rahvuseks küpsemise lugu. 1909. aastal ametlikult eluõiguse saanud muuseumi esimese kümnendi jooksul toimus paradigma muutus, kus üksikute haritlaste idealistlikust rahvusromantilisest ideest kujunes välja rahvaga aktiivselt suhtlev laiaulatusliku liikmeskonnaga ja selgete sihtidega mäluasutus. Muuseum konstrueeris väärtustatud mineviku narratiivi, mille kaudu oli võimalik leida oma minevikust seda, mille üle uhke olla ja mille kaudu tõestada, et ka eestlased on kultuurrahvas. ERMi strateegiad ja praktikad eesmärkide elluviimisel olid suunatud nii muuseumi sisse- kui väljapoole. Esmaoluline tegevussuund muuseumi esimeste aastate jooksul vanavara korjamise ja muuseumile sisu moodustamise näol andis kogu Euroopa kontekstis tähelepanuväärse tulemuse. Muuseumi põhikiri oli sätestanud laiapõhjalised eesmärgid ja kuigi muuseumist kujunes teoreetiliselt juba esimestel aastatel mitmekülgne institutsioon, sai aga praktikas identiteedi alus vanavarast. Tulemuste teaduslikuks läbitöötamiseks puudus veel laiem vaimne potentsiaal, see-eest oli loodud võimalus tulevastele erialateadlastele suurepäraste ja unikaalsete kollektsioonide näol.

  • Open Access Latin
    Authors: 
    Frederik;
    Country: Estonia

    Eksemplaris kohaviidaga XIIIb 1930:5103 (konvoluut) kokku köidetud 18 raamatut http://tartu.ester.ee/record=b1221875~S1*est

  • Publication . Book . 1899
    Open Access German
    Authors: 
    Lutzau, Hermann von;
    Publisher: Riga : Jonck und Poliewsky
    Country: Estonia

    http://tartu.ester.ee/record=b2429471~S1*est

  • Open Access
    Authors: 
    Yamurzina, Lyudmila;
    Country: Estonia

    This dissertation, “The Rituals Connected to the Mari Family Cycle (based on the Example of the Eastern Mari) in the Context of the Ritual Transition Theory”, is structured through a structural semantic analysis of the rituals of this cycle and the ascertainment of their key concepts. This study analyzes marriage, birth, funeral, and memorial rituals and is organized in the same order. Chapter One is devoted to the theoretical justification of the semiotic con¬cep¬tion of the understanding of culture as well as to the outlining of the objec¬tives, methodology and historiography of this issue. I approach culture as a text and will elaborate on its principal function as a people’s traditional memory. Chapter Two juxtaposes the traditional wedding ritual with the modern wedding ritual of traditional character. In the wedding ritual, the bridal text is read simultaneously with the texts of the participants of the ritual. In the modern ritual, the interpretation of the bride’s text has changed; the conceptual core of the text is restored only within weddings of a traditional character. Chapter Three is devoted to the birth ritual. I examined the texts of pregnant women and newborns and the prohibitions that they are subject to in relation to their liminal states. I think that the peculiarity of the objects of this ritual is that the meanings of these texts have almost completely changed in the modern birth ritual, which I associate with the broadening of the network of medical insti¬tutions and neonatal health care provided therein. However, it may be observed that even in cases of changes in the form of the modern birth ritual, the con¬ceptual foundation remains the same. With regard to the structure of transition rituals, the text of the woman in labor is similar to that of the bride, while the text of the newborn resembles the text of the dead in its actual passivity. Chapter Four deals with the funeral and memorial ritual and issues which form the theoretical foundation of this ritual cycle: the cult of ancestors, animism, and ideas of death and the afterlife. The cultural text of the protagonists of this ritual is linked to their actual pas¬sivity in relation to their environment and the collective body. As for the text of this ritual as a whole I believe that the function of this text as a cultural memory of its people is especially pronounced, since it includes ideas about the universe and the functioning of the people and individuals as well as perceptions of life’s vicissitudes and continuity. These are probably the most important ideas and perceptions of a people’s existence. The common basis of the rituals of the Mari family cycle is the idea of “arriving at a new birth via death”, i.e. the transition to the next state is achieved through the protagonist’s ritual death. It is precisely the ritual that helps one to cope with life crises (which have assumed the form of transition rituals). Doktoritöö on üles ehitatud pereelutsükli rituaalide struktuur-semantilise analüüsi ja nende võtmeideede väljaselgitamise abil, kus analüüsitakse pulma-, sünni- ning matuse- ja mälestamisrituaale, samal põhimõttel on töö ka struktureeritud. Töös käsitletakse kultuuri kui teksti ning peatutakse selle põhifunktsioonil kui rahva traditsioonilisel mälul. Pulmarituaalis loetakse pruuditeksti rituaalis osalejate tekstiga samal ajal. Idamaride pulmade eripäraks peame selliseid funktsionaalseid elemente nagu neidude mänge, “asendusvanemate” funktsioone, pulmade korraldamist kahes majas – pruudi kodus ja peigmehe kodus, pruudi välimuse eripärasusi. Sünnirituaalis on sünnitaja tekst üleminekurituaalide struktuuri suhtes sarnane pruudi tekstiga, vastsündinu tekst on oma reaalses passiivsuses lähedane surnu tekstile. Kuid just kollektiivi suhtumises vastsündinusse ja surnusse on selgelt väljendatud rituaali kommunikatiivne funktsioon, kui kollektiiv on nii teksti saatja kui ka selle tõlgendaja rollis. Palju sarnaseid jooni näeme sünni- ja matuserituaalis kui käsitleme neid piirirituaalidena inimese elutsüklis – inimene tuleb ja lahkub ühest ilmast teise. Matuserituaali peategelase kultuuriline tekst seostub passiivsusega kollektiivi ja tema ümbruskonna suhtes. Perekondlikud rituaalid on üleminekurituaalid, mis sisaldavad kohustuslikku peategelase ja rituaalis osalejate suhtlust. Selles mõttes täidavad need täielikumal määral kultuurilise teksti kui kollektiivmälu funktsiooni, tegelikult mõtestabki kultuurilisi tekste lahti just kollektiiv, ning kohati neid ka moodustab. Maride perekondliku tsükli rituaalide ühiseks aluseks on idee „läbi surma uuele sünnile liikumine”, st üleminek järgmisesse seisundisse toimub läbi tegelase rituaalse surma. Just rituaal aitab elus kriisiperioodidest (mis on vormistatud üleminekurituaalideks) üle saada. Surres vanemas eas, kaotab rituaali peategelane kõik oma omadused, et taas ilmale tulles need uuesti saada. Matuse- ja mälestamisrituaalis on teksti funktsioon eriti kajastatud kui rahva kultuuriline mälu, kuna siin on täheldatud ideid maailma, sealhulgas rahva ja inimese funktsioneerimisest; ideid elukeerisest ning elu jätkuvusest. Antud rituaalide kompleksi püsivust võib seostada nende rituaalide tekstide tähtsusega kultuuri elujõulisuse seisukohast, kuna nendesse rituaalidesse on kätketud teave mari rahva maailmavaate kohta. Arvestades algset kirjaoskuse-eelset kultuuri saavad antud rituaalid võtmerolli kultuurilise eetose säilitamisel.

  • Open Access
    Authors: 
    Triin Vihalemm; Anu Masso;
    Country: Estonia

    The paper will focus on the structures of collective identities of the Russian-speaking population of Estonia.1 Particular cultural and political orientations held by individuals and frequencies of self-categorization as Russian, ex-Soviet, citizens of Estonia, etc. have been discussed extensively.2 Much less attention has been paid to the structures of self-identification, which draw out people’s thinking patterns. The paper is based on the methodological premise that analysisand interpretation of the disposition of different types of self-categorization is worth the effort, as it helps to elucidate the general meta-structures behind people’s interpretation of different identification narratives and provides an opportunity to make prognoses about future scenarios. The first section discusses the different public identity narratives and social prerequisites for their internalization. The second and third sections provide an overview of the methodology and data of the study. The fourth section presents the main findings regarding the frequencies and structures of self-identification both today and 15 years ago.

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Tark, Triin;
    Country: Estonia

    Siinne doktoritöö käsitleb rahvuskuuluvuse tähendust inimeste ja riigi vahelistes suhetes 20. sajandi esimesel poolel, kasutades näidisvalimina 1941. aastal Eestist Saksamaale ümber asunud inimeste andmeid. Uurimuse eesmärk on selgitada, kas ja kuidas riiklik rahvuspoliitika mõjutas inimeste käitumist ja vastupidi – mil määral mõjutasid inimeste valikud riikide tegevust. Valimisse hõlmatud inimestest suurem osa puutus uuritaval perioodil kokku nelja riigi – Venemaa keisririigi, Eesti Vabariigi, Nõukogude Liidu ja Saksamaa – rahvuspoliitikaga. Nende põhimõtteliselt erineva rahvuspoliitikaga riikide käsitlemine võimaldab tuvastada rahvuse ühiskondliku tähenduse universaalseid jooni. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti inimeste eluloolisi andmeid, seadusandlust ja rahvuspoliitikat puudutavat dokumentatsiooni ning ühiskondlikke olusid puudutavaid allikaid. Doktoritööst selgus, et üksikisikute rahvuskuuluvuse formaalne määramine osutus 20. sajandi esimesel poolel keeruliseks nii riikide kui ka inimeste jaoks, sest puudusid selged kriteeriumid viimaste rahvuspõhiseks kategoriseerimiseks, ühtsed arusaamad rahvuste olemusest ning takistav tegur oli ka mõlema poole pragmaatiliste kaalutluste domineerimine rahvuse määramisel. Mida suurem oli rahvuskuuluvuse formaalne tähtsus, seda enam olid üksikisikute valikud tingitud olukorrast ning märksa vähem nende harjumuspärasest keele- ja kultuurikeskkonnast. Seetõttu ei õnnestunud riikidel peaaegu kunagi soovitud määral rakendada essentsialistlikke ja objektiivsusele pretendeerinud rahvuse määramise kriteeriume, isegi kui see oli eesmärk ja taolisi põhimõtteid seadustega kehtestada püüti. Samuti ei olnud riigid objektiivsuse rakendamisel põhimõttelised ja järjekindlad, vaid kohandasid seisukohti vastavalt pragmaatilistele huvidele ning inimeste käitumisele. Üksikisikute valikutel oli riiklikele poliitikatele märkimisväärne mõju, ehkki arvuliselt oli muutliku ja ebamäärase rahvuskuuluvusega inimesi ühiskonnas marginaalselt. This dissertation focuses on the meaning of ethnicity in the relations between individuals and states in the first half of the 20th century using the biographical data of people who resettled from Estonia to Germany in 1941 as a sample. The aim of this study is to explain whether and how ethnopolitics of the states influenced the behaviour of individuals and vice versa – to what extent individual choices influenced state policy. Most people in the sample were affected by the ethnopolitics of four states: Russian Empire, Estonian Republic, Soviet Union, and Germany. Analysing the states with fundamentally different ethnopolitics enables to identify universal characteristics of the role of ethnicity in the society. To fulfil the aim, biographical data, legislation, and documentation about ethnopolitics as well as sources about the social conditions were analysed. The dissertation shows that fixing individuals’ ethnicity turned out to be difficult for both parties – the states and individuals – since there were no clear criteria for ethnic categorisation and no common understanding about the nature of ethnicity. Pragmatic considerations of both parties also turned out to be an obstacle. The more formal importance ethnicity had, the more individuals made choices dependent on the situation and not so much on their customary lingual and cultural environment. Therefore, the states almost always failed to implement essentialist and objective criteria in fixing individuals’ ethnicity in a desired manner, even if such criteria were their aim and established by law. Furthermore, the authorities of the states were neither principled nor consistent in applying objective criteria. The states had to adapt their stances to their own pragmatic interests and according to the behaviour of individuals instead. Thus, individual choices had a remarkable impact on ethnopolitics, although people with dynamic and vague ethnic identity formed a marginal group in the society. https://www.ester.ee/record=b5450809

  • Publication . Book . 1946
    Open Access Estonian
    Authors: 
    Kask, Arnold;
    Publisher: Teaduslik Kirjandus
    Country: Estonia

    http://tartu.ester.ee/record=b1276397~S1*est